1 Coríntios 13

¹ Kui ma inimeste ja inglite keeltega räägiksin, aga mul poleks armastust, oleksin ma vaid kumisev vask ja k

² Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin k

³ Ja kui ma jagaksin k

⁴ Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis;

⁵ ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha;

⁶ ta ei r

⁷ tema vabandab k

⁸ Armastus ei hävi ilmaski! Aga olgu prohveti ennustused, need kaovad; olgu keeled, need lakkavad; olgu tunnetus, see l

⁹ Sest poolik on, mida me tunnetame, ja poolik, mida me ennustame.

¹⁰ Aga kui tuleb täiuslik asi, siis kaob see, mis on poolik!

¹¹ Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, ma m

¹² Sest nüüd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist, aga siis palgest palgesse; nüüd ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

¹³ Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!